ARVATO FINANCIAL SOLUTIONS TECH CENTER

Kristjan Haavik: meie meeskonna ülesandeks on kujundada fintech-maailma tulevikunägu

Pärast 20 aastat erinevaid IT-rolle ja sadu tuhandeid lennumiile Saksamaa, Portugali, Nigeeria ja Eesti vahet on Kristjan Haavik jõudnud mitmes mõttes koju – oma sünnimaale Eestisse, kus saab Arvato Financial Solutions Tech Centeri tehnoloogiajuhi ja juhatuse liikmena keskenduda sellele, mis talle kui insenerile on kõige südamelähedasem. Nimelt vastutab Tallinna arenduskeskus 800 miljoni eurose aastakäibega ning kvartalis miljarditeni küündiva tehingumahuga Arvato Financial Solutions platvormide tehnoloogia uuendamise ja haldamise eest.

Kristjan on pärit Saaremaalt ning kodukandi geograafiline piiratus pole teda kunagi takistanud suurte saavutuste poole pürgimast. „Sõitsin pärast keskkooli lõpetamist bussiga Tallinna ja andsin majandusteaduskonna asemel miskipärast paberid sisse hoopis IT-sse, kuigi sel ajal ei osanud keegi veel ette näha seda, millist edukäiku see valdkond kõigest loetud aastate pärast vedama hakkab. Olen selle plaanimuutuse üle tänaseni väga tänulik, sest olen viimase 20 aastaga saanud aidata üles ehitada väga suuri lahendusi ning tundub, et teekond kulgeb aina edasi ja edasi,“ sõnas Haavik.

Seda teekonda on ilmestanud palju mastaapset – nii mastaapsed edulood kui ka mastaapsed ämbrid. „Nii mõnigi minu töökogemustest on olnud üsna hullumeelne – näiteks see, et sõitsin kaks ja pool aastat iga nädal lennukiga Eestist Frankfurti tööle ja tagasi. Aga ma olen lähtunud põhimõttest, et latt peab pidevalt ülespoole liikuma ja hirm läbikukkumise ees ei tohi saada takistuseks,“ rääkis ta.

Elamused Mustal Mandril

Ka mõte Aafrikas töötamisest võib tunduda paljude arvates hullumeelne. Kui täna Nortalina tuntud IT-ettevõtte meeskond kutsus Kristjanit kampa arendama Nigeeria riigi rahaasjade haldamise süsteemi, siis kiusatus sellest elamusest osa saada oli liiga suur, et lasta hirmul tundmatuse ees end piirata.

„Nigeeria ei ole eestlastele kultuuriliselt kuigi mugav koht – meile kui keskmisest kärsituma iseloomuga rahvuse esindajale on selle suurriigi aeglane bürokraatia raskelt talutav. Aga meil oli äge tiim, mis koosnes väga helgetest peadest, ning projekti ulatus ja mõju innustas kõiki pingutama. Lõime süsteemi, mis võimaldas kavandada riigieelarvet, jälgida selle täitmist ning korraldada raamatupidamist ja raporteerimist. See on kahtlemata üks mu senise karjääri suurimatest saavutustest, mul on hea meel, et selle projekti kaasa tegin,“ räägib ta.

Pärast elamuste rohket Aafrika-perioodi otsustas Kristjan veeta perega aastakese Hispaanias puhates, aga taaskord sekkusid põnevad tööalased väljakutsed. Mees kolis oma perega Portugali ning asus juhtima meeskonda, kes töötas välja Aafrika suurimat veebipoodi – Jumiat. Ka seda kogemust saab pidada ennekõike õnnestumiseks – hellitavalt Aafrika Amazoniks nimetatud platvorm jõudis 2017. aastal Apple, SpaceX, Facebook, Tesla ja paljude teiste maailma juhtivate tehnoloogiabrändide kõrval MIT Technology Review 50 nutikama brändi nimistusse.

E-ostufestival läks offline’i

Samas pärineb selle projekti arendamisest Kristjani elu suurim ebaõnnestumine. „Korraldasime Aafrika esimest Musta Reedet ning äritiim oli teinud arvutused, kui suurt liiklust selle raames veebilehele oodatakse. Loomulikult osutus see ennustus mitmekordselt liiga väikseks ning Musta Reede hommikul kell 10 kukkusid serverid koormuse all kokku. Kogu meie Porto arenduskeskuse 200-pealine meeskond tegi järgmised kuus tundi paaniliselt tööd, et süsteemid jälle toimima saada. Kui see kell 4 pärastlõunal õnnestus, oli Must Reede juba põhimõtteliselt läbi,“ meenutab Haavik.

Huvitaval kombel said ostufestivali müügieesmärgid sellele vaatamata kõik täidetud, aga õppetund oli kahtlemata valus. „Järgmisel aastal sama aktsiooni korraldades hakkasime me juba poolteist kuud enne Musta Reedet tegelema koormustestidega ning keelasime igasugused suuremad muudatused süsteemides, palkasime meeskonda jõudluskontrollieksperte ja olime nii riistvara kui ka kriisijuhtimise poolest oluliselt paremini valmis,“ muigas ta.

Kristjani pere aga igatses kodumaale tagasi ja nii lahkus ta Jumia meeskonnast vaid pool aastat enne ettevõtte börsileminekut. „Juhtkond sai selles etapis korralikult üle kullatud, aga õnneks mul selle pärast täna hinges ei kriibi – mind on innustanud alati tehnoloogilised uued võimalused rohkem kui rahanumbrid, mida on võimalik teenida,“ lisab ta.

Soodne maastik innovatsioonile

Viimased kümme aastat näitavad, et Eestis on IT-valdkonnas saavutada ja teenida võimalik väga palju. „Meil on palju saavutushimulisi inimesi, kes tahavad maailma muuta ja teha seda kiiresti. See on hea baas IT-innovatsioonile, nagu ka see, et paljusid, kes on innovaatilisi lahendusi loonud, on saatnud peadpööritav edu. Bolt, Pipedrive, Wise on vaid mõned edulood, mis teisigi tegutsema innustavad ja õnneks on nende ettevõtete juhid pidanud oluliseks ka teiste perspektiivikate algatuste toetamist investorina,“ leiab Kristjan Haavik.

Seetõttu pole tema hinnangul ülemäära üllatav, et mitmed ettevõtted, sealhulgas ka Arvato Financial Solutions on teinud pööraseid investeeringuid, et asutada just Eestisse oma arenduskeskuseid.

„Meie ettevõte kuulub Saksa meediagruppi Bertelsmann ning kahtlemata otsiti arenduskeskusele lokatsiooni, kus lisaks innovatsiooniks vajalikule tehnilisele võimekusele oleks ka sakslastele lähedane töökultuur. Jah, Eestis on IT-tööjõuga väga kitsas, aga me värbame üle maailma ja inimesed tulevad siia elama kogu perega. Kuni riik kõrgepalgaliste tipptalentide Eestisse toomist toetab, seni on meil võimalik kasvada ja meile seatud eesmärke täita,“ räägib ta.

Kuigi Arvato nimi ei ole täna Eesti IT-maastikul veel nii tuntud kui eelnevalt nimetatud kohalikud IT-imed, siis on ettevõte Haaviku kinnitusel ideaalne koht inimestele, kes otsivad võimalust teha tohutu mõjuga tööd. Mida tähendab tohutu? 2020. aastal ulatus Arvato käive enam kui nelja miljardi euroni ning Arvato Financial Solutions üksuse käive moodustas sellest 800 miljonit. Kuidas saab aga Arvato nimi olla selliste numbrite juures IT-inimeste seas võõras?

„Me teeme koostööd maailma suurimate veebikaubamajadega ning tavatarbija ei märkagi kunagi seda hetke, kui meie lahendused nende ostuteekonda saadavad. Iga veebiostu taga on tegelikult tohutu hulk arendusi, mis liigutavad raha, kaitsevad krediitkaardi andmeid, hindavad riske ja teevad kõike muud kiire ja mugava ostukogemuse tagamiseks. On öeldud, et keskmiselt puutub iga tarbija kokku Arvato finantslahendustega kaks korda päevas – igas tunnis tehakse meie arendatavate süsteemide kaudu 50 000 päringut,“ kirjeldab Kristjan Haavik Tallinna arenduskeskuse tööpõldu.

Uute kasvuvõimaluste loomine

Tema sõnul on paljud neist lahendustest loodud juba ligi 20 aastat tagasi ja siin peitubki Tallinna arenduskeskuse üks peamisi eesmärke. „Meie peame leidma võimaluse asendada kogu see nii-öelda legacy-tarkvara uute innovaatiliste tehnoloogiliste lahendustega, et luua veel suuremat mastaabiefekti. Seega kuigi me ei arenda päris „oma Eesti toodet“, siis on meil piiramatu vabadus kujundada fintech-maailma tulevikunägu,“ räägib Haavik.

See võimalus ja Kristjanile pakutud roll arenduskeskuse tehnoloogiajuhina oli midagi, mis teda uue ametikoha valikul väga tugevalt kõnetas.

„Mul oli laual mitmeid põnevaid pakkumisi ja ma tundsin, et ma ei taha enam alustada millegi ülesehitamist nullist. Tahtsin teha midagi suurt, keskenduda sellele, mis mulle tarkvarainsenerina kõige südamelähedasem on – tehnoloogiale. Arvato pakkus mulle õigel ajal täpselt õiget rolli – ma juhin küll arenduskeskuse tehnoloogiatiimi ehk inimesi, aga meie ühine eesmärk on leida viise serverite jõudluse suurendamiseks, skaleeritavuse laiendamiseks, protsesside kiiruse ja turvalisuse tõstmiseks. Meie A-team tegeleb iga päev justkui millegi uue leiutamisega ja see on niivõrd arendav, et kunagi ei hakka igav. Ma olen juba üle 40 aasta vana ja ma ikka õpin koguaeg uusi platvorme ja uusi lähenemisi, mis hoiavad ära roostetamise. Mugavustsooni pole veel tekkinud – loodan, et ei teki ka,“ rääkis Haavik.

Haavik usub, et isiklik areng on miski, mis innustab enamikke tänaseid Eesti IT-spetsialiste. „Eks palgaralli mängib oma rolli, aga inimesed liiguvad ka sellepärast, et nad ei taha rutiinselt muudkui ühte asja teha, vaid otsivad võimalusi uute oskuste ja teadmiste omandamiseks,“ arvab ta ja lisab: „Meie kogemus näitab, et kui inimene tunneb ennast väärtusliku osana meeskonnast ning ta näeb, et saab oma töö käigus pidevalt kasvada, siis on ta stabiilsem ega tunne vajadust kaaluda igat postkasti potsatavat kuldset tulevikku tõotavat tööpakkumist.“

Võimalused Eestis ja grupi tasandil

Tema sõnul on Arvato Financial Solutions arenduskeskuses võimalik edeneda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – need, kelle kirg on töötada inimestega, saavad võimaluse areneda juhirollis, need, kes Kristjani kombel naudivad ennekõike tehnoloogilisi väljakutseid, saavad asuda juhtima ettevõtte arendatavate süsteemide arengut.

„Igal inimesel on erinevad ambitsioonid ja ma usun, et täiuslik töösuhe ongi selline, mis pakub lisaks motiveerivale töötasule võimalust viia ellu pikaajalist strateegiat. Meie suur ettevõte pakub paindlikkust kujundada omale sobiv karjäär kas siin Tallinna arenduskeskuses või liikudes edasi grupi tasandile – meie grupp tegutseb 15 Euroopa riigis, seega põnevaid võimalusi jagub kõigile,“ kinnitas ta.

Mis aga kõiki A-teami liikmeid ühendab on tugev orienteeritus meeskonnatööle. „Hea suhtlemisoskus, teiste tiimiliikmete austamine ja nendega arvestamine ning valmidus ühiselt nii probleeme lahendada kui ka saavutusrõõmu jagada on midagi, mida ootame kõigilt. Need omadused on meie ettevõtte kultuuriruumis vaat et tähtsamadki, kui tehnoloogiline täiuslikkus – kui viimast saab töö käigus õppida ja avardada, siis inimlikud softskillid (pehmed väärtused) on midagi sellist, mis tulevad kaasa juba lastetoast,“ nentis Haavik.

Kristjani kohta on võimalik lisaks lugeda siit.